Idee

Aastaid on olnud inimeste huulil õhkamine - Orissaares võiks üks kena rand olla, kus saaks räti maha panna ja lastega rannamönusid nautida.

Minu Eesti Mõttetalgud 2009 olid nii juhitud, et inimesed koondusid gruppidesse ja pakkusid välja kindla valdkonna edendamiseks häid ideid. Need grupid võtsid üles initasatiivi ning jätkasid Mõttetalgutega Jaanipäeva eel Taalikul. Sügisel jõudis kohalik vallaelu poliitilise kulminatsioonini, kus erinevad grupid väitlesid paremate ideede lahendusviiside üle. Minu ülesanne oli moderaatorina juhtida väitlust ja et protsessi piltilikult kujustada, sõnastasin Titeranna näite ja kirjeldasin kuidas liikuda ideest teostusini. Tagantjärgi mitmed tunnistanud, et suhtusid sellesse skeptiliselt.

Artikkel Saarte Hääles:
http://www.saartehaal.ee/print.php?content=artikkel&artid=19023&sub=2&sec=0

Talgud, internet ja Titerand

Kuidas teha nii, et talgupäevaks kogunenud ühisenergia hoog ei raugeks ning kodanike aktiivsus oma kodukoha, kogukonna või valla heaks oleks jätkuvalt virge ja valmis tegudeks?
Jätkusuutlikud talgud

Viimaste aastatega on talgutest saanud eluviis. Esimesele üleriigilisele talgupäevale järgnesid mõttetalgud, mis toimusid enamasti suuremates kohtades. Sel aastal on talguhoog jõudmas väiksematesse kohtadesse, kus plaanitakse korda teha märgilise tähendusega kohad (mälestised, pühakodade ümbrus, kalmistud, kiigeplatsid jms).

Kuidas teha nii, et hoog ei raugeks ja kodanike aktiivsus tooks tulemust? Toon mõned näited ja julgustan juba selle aasta 1. mail “Teeme ära” talgupäeval välja hõikama järgmised talgud. Tänu sellisele õpetussõnale suutsid Orissaare möödunud aasta mõttetalgulised olla jätkusuutlikud.

Esiteks, kohe talgute lõpul öeldi välja kuupäev, millal on järgmine kokkusaamine. Teiseks, noorte meeste abil, kes IT-asjanduses kodus, tekitati omavaheliseks suhtluseks meililist – Ida-Saaremaa grupp. Sellega kindlustati, et need head mõtted ja ideed, mis koosolekul välja öeldi, ei jäänud ühe kokkusaamise protokolli elama oma vaikelu, vaid leidsid tulist arutelu internetifoorumis, kogudes uusi mõtteid ja poolehoidjaid.

Ideest teostuseni
Ühel sellisel jätkukohtumisel käisin välja idee Titerannast: Orissaare on küll mere ääres, kuid puudub koht, kus noor ema võiks rätiku maha panna, et lastega rannas olla.

Uue ideega välja tulles peab arvestama, et see kohtab nii poolt- kui ka vastuväiteid. Selles mõttes on internetifoorum hea, et see annab võimaluse talgutevahelisel perioodil neid argumente läbi arutada. Inimesed erinevatest eluvaldkondadest omavad piisavalt palju kogemusi ja teadmisi, et liikuda ideega julgelt edasi. Eriti positiivne oli see, et kui olin foorumisse postitanud teate, et Titerannale on ametlik toetus olemas ja võime alustada, siis teatas üks noormees, et tema on peatselt isaks saamas ning tahab omalt poolt osta ühe koorma liiva Titeranda.

Teiseks. Senine elukogemus on näidanud, et minimaalne aeg ideest teostuseni on kaks aastat. Esmalt idee levi – kommunikatsioon kogukonna sees. Tuleb ära oodata, kuni see kogub poolt- ja vastuhääli. Rahumeeli selgitada, kuidas idee tegelikult oli mõeldud ja kavatsetakse ellu viia. Samal ajal tuleb olla paindlik ja kuulata teiste argumente ning vajadusel muuta oma teostamiskavasid.

Ja alati on parem, kui teostamiskava on jaotatud etappideks, kus üks samm viib teiseni. On ka endal lihtsam. Olgugi et algataja poolt vaadates ja võrreldes ideega võib see olla suhteliselt väike samm, aga see on siiski edasi liikumine. Kindlasti on see suur samm kogukonna suhtes, sest üldjuhul on inimesed nõus liituma selle ideega, mille juures on märgata aktiivsust.

Koostöö
Ideed võivad head olla ja enamus neid pooldada, aga kui puudub koostöö, on ka kõige paremat ideed ellu viia raske. Pean väga oluliseks, et kohalik omavalitsus kodanike aktiivsust toetab. Nii ka konkreetse talguobjekti puhul: planeerida ja piiritleda Illiku laiul üks rannaala peesitamiseks – see vajab kohaliku valla heakskiitu. Tänu Orissaare vallavanema positiivsele hoiakule saab idee liikuda edasi teostamise suunas ja me alustame juba sel aastal Orissaares Titeranna rajamist.

Lisaks vallale ja kodanikele pean väga oluliseks, et koostöösse saaks kaasata kohalikke ettevõtteid. Ilmselgelt läheb selle idee järk-järgulise teostamise juures tarvis nii transporti (liiva kohaletoomine), istepinkide ja riietuskabiini valmistamiseks puu- ja metallimeistrimeeste abi kui ka palju muud.

Esimesel aastal plaanime teha Titerannaga niipalju algust, et 1. mail puhastame ala suurematest kividest, 1. juunil toome randa mõned koormad kruusa ja liiva. Kui on koostööhuvilisi, jõuame ehk ka ühe istepalgi valmis tehtud. Suve jooksul vaatame, kuidas merelained ja tuul sellel rannaalal käituvad ja ka seda, kuidas see peesitamise ala kasutamist leiab. Seejärel korrigeerime tegevust ja hakkame planeerima järgmise aasta ettevõtmisi.

Mitte kõik korraga
Tihti võivad head ideed jääda toppama, kuna see tundub liiga suur ettevõtmine. Inimestega rääkides panin tähele seda, et mõnikord kardetakse ideed toetada, kuna see on liiga mahukas. Olen kinnitanud, et talgud ei ole ühekordne ettevõtmine. Elu on seda õpetanud, et kui algus on tehtud, siis jätkata on palju lihtsam.

Ka Illiku laiul Titeranna lõplikuks valmimiseks läheb veel aega ja energiat. Ja kui mõned noored on mulle teatanud, et seekord ei saa nad kahjuks osaleda, siis on minul rõõm teatada, et järgmised talgud toimuvad juba 1. juunil, kui on lastekaitsepäev, sest Titeranna ideed välja käies sai silmas peetud just noori emasid lastega, kes vajavad peesitamiseks üht kordatehtud rannariba.
Gustav Kutsar
talgukorraldaja